Arekeelne kirjandus võib olla noorte lugemishuvi päästerõngaks
Ajakiri Pere ja Kodu kirjutab arekeelsest kirjandusest ja sellest, kuidas kirjastus Elust Enesest aitab tuua lihtsamini loetavaid raamatuid Eesti lugejateni.
Artiklis räägib kirjastaja ja tõlkija Lauri Juursoo sellest, kuidas ta tutvus soomekeelsete arekeelsete raamatutega ning jõudis mõtteni hakata neid ka eesti keelde tõlkima ja Eestis välja andma.
Esimesed soomekeelsed arekeelsed raamatud olid just paraja pikkusega, et ühe raamatu jõudis läbi lugeda rongisõidul Balti jaamast Laagrisse. See pakkus eduelamust ja innustas võõras keeles üha uusi raamatuid lugema.
Lisaks arekeelsele kirjandusele tuleb juttu kergesti loetavatest noorte värssromaanidest ja lihtsas keeles lasteraamatutest. Samuti räägitakse sellest, kuidas kirjastus raamatuid valib, millist tagasisidet on saadud õpetajatelt ja raamatukoguhoidjatelt ning milline võiks olla arekeelse kirjanduse tulevik Eestis.
Mis on arekeel ja mis teeb raamatu arekeelseks?
Arekeel on tavapärasest lihtsam ja selgem keelekasutus, mis aitab tekstist aru saada inimestel, kellele tavalise kirjakeele lugemine võib olla keeruline. Arekeelses kirjanduses pööratakse tähelepanu nii sõnadele, lauseehitusele kui ka raamatu kujundusele.
Arekeelne ei tähenda sisult lihtsakoelist. Eesmärk on pakkuda jõukohast lugemiselamust, säilitades loo sisukuse, emotsiooni ja eakohasuse.
Kellele on arekeelsed raamatud mõeldud?
Arekeelsed raamatud sobivad lastele, noortele ja täiskasvanutele, kellel on raskusi tavapärase teksti lugemise või mõistmisega. Neist võivad abi saada näiteks lugemisraskustega inimesed, eesti keele õppijad ja need, kes soovivad pärast pikemat lugemispausi taas raamatute juurde jõuda.
Lihtsam tekst ja jõukohane maht aitavad vähendada lugemisega seotud pingutust ning annavad võimaluse kogeda rõõmu terve raamatu läbilugemisest. See võib olla eriti oluline noortele, kelle lugemishuvi on vähenenud.
„Tuleb vahet teha, et iga arekeelne tekst on kergesti loetav, aga iga kergesti loetav tekst ei ole arekeel.“
Mis vahe on arekeelsel raamatul ja kergesti loetaval värssromaanil?
Arekeelse raamatu puhul on teadlikult lihtsustatud nii keelt kui ka teksti esitust. Kergesti loetav värssromaan võib seevastu kasutada tavapärast sõnavara ja keerukamaid väljendeid, kuid selle lühikesed read, õhuline küljendus ja rütm muudavad lugemise sujuvamaks.
Kirjastus Elust Enesest annab lisaks arekeelsetele raamatutele välja ka noortele mõeldud värssromaane. Need käsitlevad noortele olulisi teemasid, kuid on oma vormilt sageli hõlpsamini loetavad kui tavapärased romaanid.
Kõik seni ilmunud noorte värssromaanid on pälvinud Eesti Lastekirjanduse Keskuse „Soovitab!“ märgi.
Lisaks valiti „Greibikollane tulevik“ 2024. aasta heade noorteraamatute hulka ning „Kuue käepigistuse kaugusel“ 2025. aasta heade noorteraamatute hulka.