Mis siis, kui pimedust polegi vaja karta?
Popi on raamatust lugenud, et taevaruum on täis tähti, mida öösel näha võib. Ainult et pimedus talle eriti ei meeldi.
Ühel õhtul võtab ta siiski julguse kokku, haarab taskulambi ja läheb õue tähti otsima. Seal kohtab ta taevast alla laskunud Pisikaru ning algab seiklus, mis viib nad tähtede ja planeetide vahele.
Seiklus tähtede vahel
Pisikaru aitab Popil avastada, et pimeduses peitub palju põnevat. Ta võtab uue sõbra selga ning koos lendavad nad taevasse, seiklevad päikesesüsteemi planeetide vahel ja tutvuvad tähtkujudega, mida võib pimeduse saabudes meie taevas näha.
Samal ajal saab Popi teada, miks pole linnades tähistaevast alati lihtne näha. Liigne tehisvalgus tekitab valgusreostust, mis ei varja meie eest ainult tähti, vaid häirib ka looduse loomulikku elurütmi – näiteks lindude und.
Ja mida kaugemale Popi koos Pisikaruga lendab, seda vähem hirmutavaks muutub seesama pimedus, mida ta loo alguses pelgas.
Päris kosmoseteadmised läbi loo
Raamatu autor Tuukka Perhoniemi on Soome astronoom. Raamat sündis koostöös algklassilastega, et loos saaksid vastuse just need kosmoseküsimused, mis lapsi päriselt huvitavad.
Loo lõpus jagab Pisikaru ka ideid edasiseks avastamiseks. Koos täiskasvanuga saab proovida kodus oma galaktikat luua ning taevakehade suurusi võrreldakse lapsele tuttavate puu- ja köögiviljadega.
Kui Uraan oleks väikese õuna suurune, siis Veenus oleks selles võrdluses umbes metsmaasika suurune. Nii muutuvad kosmilised mõõtmed natuke lihtsamini hoomatavaks.
„Kaasahaarav lugu, populaarteadusliku ja pildiraamatu ühendamine ning Juhani Anttila säravad illustratsioonid on õnnestunud tervik.“
Tuukka Perhoniemi loo ja Juhani Anttila illustratsioonidega „Popi ja Pisikaru kosmosereis“ ühendab pildiraamatu, seikluse ja populaarteaduse. Raamat sobib eriti hästi lapsele, keda huvitab kosmos, aga ka neile, kelle jaoks võib pimedus vahel natuke hirmutav tunduda.
